Uudised
Rulli ülekäigu sulgemine
|
Edelaraudtee AS-i plaan Liiva jaama piirkonna raudteeohutuse suurendamisel hõlmab muuhulgas ka otsust Rulli tänava raudteeülekäik sulgeda, rajades piirdeaiad Liiva jaamast Viljandi maanteeni. Põhjuseks see, et Rulli ülekäik on samatasandiline ja sellest tulenevalt ohtlikum kui Liiva jaama juurde rajatav tunnel või Viljandi mnt ülekäik, kus samatasandilisele ülekäigule lisab ohutust helisignaal. Sellele plaanile on tänaseks oma vastuseisu avaldanud nii Liiva asumiselts, Nõmme Linnaosavalitsus kui ka Nõmme linnaosakogu. Tegime Linnaosakogu komisjoni poolt ettepaneku asendada ka Rulli ülekäik tunneliga, kuid sellest keelduti, põhjendusega, et Viljandi mnt ülekäik on piisavalt lähedal taoline kulutus ei ole otstarbekas. |
|
|
Rulli tänava ülekäigu kasutus on tunduvalt suurem kui Liiva jaama juures või Viljandi maanteel. Seda, mis juhtub tuima tarastamise korral, saime näha Järve keskuse taga, kus inimesed aeda lihtsalt augu lõikasid ja harjumuspärast rada mööda edasi käisid. Tehnilise järelevalve amet ei nõua olemasolevate samatasandiliste raudteeülekäikude sulgemist. Sarnased ülekäigud on olemas ka teistes kohtades – Tallinn-Väike jaamas, Kitseküla jaamas, Rahumäe jaamas, Nõmme jaamas, Pääsküla jaamas ja mujal. Lisaks on Rulli ülekäigul suurepärane nähtavus kahele poole – raudtee on sirge ja tänu Liiva jaama lähedusele on rongide kiirused väikesed. Kui on meetmeid, mis võimaldaks Rulli tänava ülekäigu ohutust veelgi suurendada, siis tuleb Edelaraudteel või Tallinna linnal need investeeringud teha, mitte valida lihtsamat teed, et paneme kinni ja probleem lahendatud. Ringiga käimine on loomulikult tervislik, kuid sadadele inimestele sunnitud igapäevase ajakulu tekitamine olukorras, kus on olemas aastakümneid toiminud otsetee, on lihtsalt vale lahendus. Kui Viljandi mnt ülekäigu ohutuse kindlustab helisignaal, kas ei saa siis sama signaali dubleerida ka Rulli ülekäigule, see ei tohiks ju tehniliselt väga keerukas olla? Ühe argumendina meenutas Edelaraudtee esindaja meile Jüri Aarmaga juhtunud traagilist õnnetust. See argument pole paraku pädev. Inimesed võivad klapid peas ka tuimalt liinibussi alla astuda. Me ei hakka ju sellepärast autoteid tarastama? Jätame inimestele vabaduse ületada raudteed harjumuspärases kohas ja vastutuse enne raudtee ületamist tähelepanelik olla. Rulli ülekäigu sulgemise vastu andis Petitsioon.ee keskkonnas oma allkirja 253 kohalikku elanikku. | |
|
|
8. märtsil 2021 leidis teema kajastamist Kanal12 Tallinna uudistes (alates 01:15). |
12. märtsil avaldas linnaosalehes Rulli ülekäigu säilimisele oma toetust Nõmme linnaosavanem: http://www.liiva.ee/images/documents/nomme-sonumid_20210312_05_615.pdf 16. märtsil ilmus Rulli ülekäigu teemal lugu Postimehes: https://www.postimees.ee/7202297/liiva-asumi-elanikud-sodivad-raudteeulekaigu-sulgemise-vastu 21.11.2023 kirjutas Rulli ülekäigust ERR-is Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri: https://www.err.ee/1609172140/karmo-kuri-kas-uhe-ulekaigu-sulgemine-on-kohalik-mure-voi-midagi-enamat |
|
Järve kergliiklustee materjalid
21.01.2020 koostasime Liiva Külaseltsi juhatusega avaliku kirja Tallinna kesklinna vanemale ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kirja
sisuga saab tutvuda siin: www.liiva.ee/images/documents/avalik-kiri_jarve-terviserada.pdf Projekti joonistega saab tutvuda siin: joonis 1, joonis 2, joonis 3 Teema leidis kajastust nii Postimehes: https://leht.postimees.ee/6880347/terviseraja-ehitus-algas-puude-mahavotmisega kui ka TV3 Seitsmestes uudistes (alates 10:47): https://play.tv3.ee/seitsmesed-10365890 24.01.2020 saime oma avalikule kirjale vastuse Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametilt, milles kinnitati, et meie ettepanekud on arvesse
võetud ning täiendavalt puid enam ei raiuta: www.liiva.ee/images/documents/jarve-kerliiklustee_kommunaalameti-vastus_2020-01-24.pdf |
|
31. jaanuaril selgus, et meie ettepanekutega ei ole nõus projekti algne tellija Eesti Terviserajad SA. Vähendamaks suulistele selgitustele kuluvat aega, koondame siia mõned meie seisukohad teemade osas, mis arutelude käigus üles on kerkinud. Lihtsustatult on meie ettepanek vahetada omavahel planeeritud asfaldilõigu ja graniitsõelmetega teelõigu asukohad nii, et laiem asfalttee kulgeks olemasoleva kõrgepingeliini kõrvalt ning metsa alla jääks olemasoleva tee laiuses graniitsõelmetest rada. Nii poleks vaja teekoridori laiendamiseks üle 200 männi maha raiuda ning ehituse maksumus oleks odavam.
Vastuväide 1: projekti muutmine muudab tee ohtlikuks, kuna kalded muutuvad, pöörded ei anna välja, emad lapsevankritega ei saa üles, rulluisutajad kukuvad kurvis jne. Meie seisukoht: kuna mõlemad mahapöörded olemasolevalt teelt on juba valmis ja asfalteeritud, siis ei saa nende kalded enam muutuda. Täiendavaid tõuse juurde ei tule ning rajatava lõigu kaldeid saab muuta vastavalt vajadusele. |
|
|
Vastuväide 2: kõnealused puud on nagunii väärtusetud, kuivanud, vigastatud, ei saa piisavalt päikest jne.
Dendroloog Jaana Tulk on oma haljastuslikus hinnangus tuvastanud 309 haljastuslikku objekti, valdav enamik puudest on harilikud männid. Hinnangu järeldustes kirjutab ta: Nagu enamikus Järve metsas, kasvavad ka vaadeldaval alal enamjaolt harilikud männid. Suur osa puid on nooremapoolsed või nooremas keskeas ning kasvavad suhteliselt tihedalt koos. Konkurents on tihe ning enamik puid kasvab allasurutud seisundis mistõttu on enamik hinnatud ka IV väärtusklassi. Kus puid on hõredamalt, on sellevõrra nendel vähematel puudel olnud võimalus ka paremateks kasvutingimusteks – puud on seal tugevamad, suurema võraga ning dekoratiivsed. Alal tuleks eemaldada eelõige ohtlikud V väärtusklassi puud. IV väärtusklassi puittaimed võiks säilitada kõik, mille likvideerimiseks ei ole vajadust. Lisaks märgib ta: Konkreetselt vaadeldavale alale ei ole mõistlik asendusistutust kavandada (kui, siis vaid Pärnu maanteeäärse jalakäijate tee juurde põõsaste gruppe, nt kibuvits). |
| |
Vastuväide 3: Ülemiste järve aia kõrval asuvale olemasolevale teele ei saa graniitsõelmetest rada rajada. Puude juured on pinnasest väljas ja vigastatud, puud tuleb igal juhul maha võtta.
|
|
| ||
Kui puujuurtele sai peale ehitada valli, mis kaitseb
linna Ülemiste järve vee eest, siis küllap saab puujuuri kahjustamata
ehitada ka graniitsõelmetest jooksuraja. |
| |||
Vastuväide 4: inimesed ei taha kõrgepingeliini läheduses viibida. Meie seisukoht: kogu ülejäänud kergliiklustee kulgeb kõrgepingeliini kõrval. Graniitsõelmetest rada on ju nagunii kõrgepingeliini kõrvale planeeritud, me lihtsalt vahetaks kaks lähedalasuvat teed omavahel ära ja säästaks sellega üle 200 puu. Kõrgepingeliini lähedust vältida soovijatele säilib võimalus kasutada olemasolevat Järve terviserada teisel pool raudteed või asfaldist kõnniteed Pärnu mnt ääres. |
|
|
Kettagolfirada Viljandi maanteele
2018.a. septembris ilmus Nõmme Sõnumites info, et uut täismõõdus kettagolfirada planeeritakse koos Kesklinna valitsusega rajada Viljandi mnt ja Ülemiste järve vahelisse metsa. 7. detsembril õnnestus lõpuks ka meil näha detailsemat plaani, kuhu ja millises mõõdus rada planeeritakse. Tegemist on esialgse kavandiga ning see võib läbirääkimiste käigus veel muutuda. Raja algus koos parklaga on hetkel kavandatud Viljandi mnt ja Valdeku tn ristmikule ning rada paikneks siis kõrgepinge liinidest järve poole, Pärnu mnt suunas, umbes sellisel alal:
Esialgne rajaplaan näeks välja selline:
Täismõõdus rajaplaani saate alla laadida siit.
Kohalike elanike jaoks on kindlasti üks murekoht parkimine. Hetkel puudub info kui suur parkla on kavas rajada. Küsimusele, kas kaaluti ka raja ehitamist Valdeku tn. suunal Viljandi mnt-st kaugemale, Kurna oja suunal, vastati, et sinnapoole laieneda ei saa, kuna seal paikneb maapealne gaasipaigaldis (toru) ning ka mets on seal niipalju tihedam, nii, et seal peaks hakkama metsa harvendama.
Linnaosa uudisnupu leiab siit: https://tallinn.ee/est/nomme/Uudis-Kettagolfivaljak-kolib-Nommelt-Kesklinna
Esmane teada Nõmme Sõnumites: https://issuu.com/nommelinnaosa/docs/ns_18_121018_web/4
Kalmistu tee 4a
Ebaõigete andmete ümberlükkamine ja paranduse avaldamine vastavalt VÕS § 1047 lg 4:
Käesolevaga lükkab Liiva Külaselts ümber väite nagu oleks Osaühingu K-Kinnisvarahaldus ja Osaühingu Külminaator näol tegemist petistega. Samuti ei ole meie uue naabri, Kalmistu tee 4a omaniku ja elaniku, Richard Kukkur'i näol tegemist petisega - tegemist on lugupeetud ettevõtjaga, kes on ehitanud nimetatud aadressile isiklikuks tarbeks üksikelamu, millele taotletakse ka elamu sihtpärast kasutamist võimaldav kasutusluba.
Hr. Kukkuri avalike selgitustega antud teemal võib tutvuda siin:
Parkimine Kalmistu teel
Eile paigaldati Kalmistu teele Pedaja tänava ja Viljandi maantee vahelisele alale parkimist keelavad liiklusmärgid. Mitte, et enne oleks muru peale parkimine lubatud olnud, lihtsalt nüüd on see siis plekist ja punaseks tehtud.
Kohvik Mimosa külalised võivad oma auto parkida kohviku poole vastu kõnnitee äärekivi, eeldusel, et kohviku parklas pole ühtegi vaba parkimiskohta. Palume kõigil kohviku külalistel jälgida, et teie auto ei jääks seisma mõne värava ette ning oleks piisavalt kaugel Viljandi maantee ristmikust ega takistaks seal liiklevaid autosid.
Viljandi mnt - Kalmistu tee ristmik.