21.01.2020 koostasime Liiva Külaseltsi juhatusega avaliku kirja Tallinna kesklinna vanemale ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kirja sisuga saab tutvuda siin: www.liiva.ee/images/documents/avalik-kiri_jarve-terviserada.pdf

Projekti joonistega saab tutvuda siin: joonis 1, joonis 2, joonis 3

Teema leidis kajastust nii Postimehes: https://leht.postimees.ee/6880347/terviseraja-ehitus-algas-puude-mahavotmisega kui ka TV3 Seitsmestes uudistes (alates 10:47): https://play.tv3.ee/seitsmesed-10365890

24.01.2020 saime oma avalikule kirjale vastuse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, milles kinnitati, et meie ettepanekud on arvesse võetud ning täiendavalt puid enam ei raiuta: www.liiva.ee/images/documents/jarve-kerliiklustee_kommunaalameti-vastus_2020-01-24.pdf

Vastuväide 1: projekti muutmine muudab tee ohtlikuks, kuna kalded muutuvad, pöörded ei anna välja, emad lapsevankritega ei saa üles, rulluisutajad kukuvad kurvis jne.

Meie seisukoht: kuna mõlemad mahapöörded olemasolevalt teelt on juba valmis ja asfalteeritud, siis ei saa nende kalded enam muutuda. Täiendavaid tõuse juurde ei tule ning rajatava lõigu kaldeid saab muuta vastavalt vajadusele.

Vastuväide 2: kõnealused puud on nagunii väärtusetud, kuivanud, vigastatud, ei saa piisavalt päikest jne.

Meie seisukoht: visuaalselt on tegemist täiesti tavalise männimetsaga. 30% puudest on haljastuslikult olulised, 65% on väheväärtuslikud ja 12 puud on haiged või ohtlikud.

Dendroloog Jaana Tulk on oma haljastuslikus hinnangus tuvastanud 309 haljastuslikku objekti, valdav enamik puudest on harilikud männid.
Haljastuslikult väärtuslik (II väärtusklass) on 1 haljastuslik objekt.
Haljastuslikult olulised (III väärtusklass) on 95 harilikku mändi.
Haljastuslikult väheväärtuslikud (IV väärtusklass) on 201 haljastuslikku objekti.
V väärtusklassi hinnatud puittaimed on 12 harilikku mändi.

Hinnangu järeldustes kirjutab ta: Nagu enamikus Järve metsas, kasvavad ka vaadeldaval alal enamjaolt harilikud männid. Suur osa puid on nooremapoolsed või nooremas keskeas ning kasvavad suhteliselt tihedalt koos. Konkurents on tihe ning enamik puid kasvab allasurutud seisundis mistõttu on enamik hinnatud ka IV väärtusklassi. Kus puid on hõredamalt, on sellevõrra nendel vähematel puudel olnud võimalus ka paremateks kasvutingimusteks – puud on seal tugevamad, suurema võraga ning dekoratiivsed. Alal tuleks eemaldada eelõige ohtlikud V väärtusklassi puud. IV väärtusklassi puittaimed võiks säilitada kõik, mille likvideerimiseks ei ole vajadust.

Lisaks märgib ta: Konkreetselt vaadeldavale alale ei ole mõistlik asendusistutust kavandada (kui, siis vaid Pärnu maanteeäärse jalakäijate tee juurde põõsaste gruppe, nt kibuvits).

Vastuväide 3: Ülemiste järve aia kõrval asuvale olemasolevale teele ei saa graniitsõelmetest rada rajada. Puude juured on pinnasest väljas ja vigastatud, puud tuleb igal juhul maha võtta.

Meie seisukoht: olemasolevale aiaäärsele teele sõelmetest kattekihi lisamine ei kahjusta puujuuri. Analoogselt on rajatud üle raudtee asuv Järve terviserada, mis lookleb kenasti puude vahel. Osa praegusest aiaäärsest teest paikneb juba nagunii Ülemiste järve kaitsevalli peal, nii, et selles osas pole vist isegi vaja täiendavaid sõelmeid lisada.

Kui puujuurtele sai peale ehitada valli, mis kaitseb linna Ülemiste järve vee eest, siis küllap saab puujuuri kahjustamata ehitada ka graniitsõelmetest jooksuraja.

Lisaks on ju ka teisel pool Ülemiste järve piiraeda tihe männik. Kui hakata siin korraliku asfalttee rajamiseks pinnast eemaldama, saaksid ju veelgi enam kahjustada ka nende puude juured, mis teisel pool aeda kasvavad ja mida otsene raiumine ei ähvarda.

Vastuväide 4: inimesed ei taha kõrgepingeliini läheduses viibida.

Meie seisukoht: kogu ülejäänud kergliiklustee kulgeb kõrgepingeliini kõrval. Graniitsõelmetest rada on ju nagunii kõrgepingeliini kõrvale planeeritud, me lihtsalt vahetaks kaks lähedalasuvat teed omavahel ära ja säästaks sellega üle 200 puu. Kõrgepingeliini lähedust vältida soovijatele säilib võimalus kasutada olemasolevat Järve terviserada teisel pool raudteed või asfaldist kõnniteed Pärnu mnt ääres.